27. detsembril lahkus meie hulgast 69 aasta vanusena tunnustatud koorijuht, laulupeodirigent, pühendunud dirigeerimisõpetaja ja Eesti Kooriühingu ning Eesti Koorijuhtide Liidu auliige Ants Soots.

Ants Soots sündis 19. veebruaril 1956. aastal Rõngus. 1978. aastal lõpetas ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Alo Ritsingu juhendamisel ning 1983. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi professor Ants Üleoja klassis.

1988. aastast alates töötas Soots Eesti Muusikaakadeemias õppejõuna, seejuures aastast 2004 professorina. Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Mihkel Kütson, Heli Jürgenson, Jüri-Ruut Kangur, Ave Sopp, Tiiu Sinipalu, Maarja Helstein ja Jaan-Eik Tulve. Ants Soots tegi suure töö Eesti koorimuusika tutvustamisel, koorielu edendamisel ja arendamisel, noorte muusikute harimisel ja täiskasvanute täienduskoolitusel.

Ants Soots on juhatanud Eesti Raadio segakoori, Tartu Akadeemilist Meeskoori, Tehnikaülikooli Akadeemilist Meeskoori ja Teaduste Akadeemia Meeskoori. Aastatel 1991–2005 oli Ants Soots Eesti Rahvusmeeskoori dirigent (aastast 1994 peadirigent), aastatel 2008–2011 koori kunstiline juht. Aastal 2003 osales Soots koormeistrina CD «Sibelius. Cantatas» salvestusel, mille eest pälvis koos Eesti Rahvusmeeskoori, tütarlastekoor Ellerheina ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Paavo Järvi juhatusel koorimuusika Grammy (2004).

Esimest korda tõusis Ants Soots laulupeo dirigendipulti 1993. aastal toimunud VII noorte laulupeol, mis oli esimene taasiseseisvunud Eestis toimunud laulupidu. Seejärel juhatas ta paljudel laulupidudel dirigendina ning liigijuhina. 1999. aasta XXIII laulupeol ning 2009. aasta XXV laulupeol „Üheshingamine“ oli Soots laulupeo kunstiline juht.

Ants Sootsi tööd tunnustas Eesti Kultuurkapital kolmel korral aastapreemiaga.

1999 aastal pälvis ta Gustav Ernesaksa koorimuusikapreemia, 2003. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2008. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse. Aastal 2006 sai temast Eesti Rahvusmeeskoori audirigent.

2019. aastal pälvis ta laulupidude kõrgeima tunnustuse Kodarraha.

Ants Sootsi ärasaatmine toimub L, 10. jaanuaril kell 12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suurest saalist.
Uksed avatakse hüvastijätuks kell 11. Muldasängitamine Metsakalmistule kell 14. 

Lilled ja pärjad saab jätta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suure saali fuajeesse. Talituse ajal toimetatakse lilled ja pärjad Metsakalmistule haua juurde, kust saab need hauale asetamiseks kätte. Pärast ärasaatmist läheb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast Metsakalmistule buss, mis toob ka EMTA juurde tagasi.